Kontaktläätsed algajatele: 5 asja, mida pead teadma enne läätsede kandmise alustamist

Kas mäletad seda tunnet, kui õppisid jalgrattaga sõitma? Alguses tundus see hirmutav ja võimatu, kuid peagi muutus see loomulikuks osaks sinu elust. Kontaktläätsedega on täpselt samamoodi.

Paljud esmakordsed kandjad tunnevad ebakindlust. Mõte oma silma puudutamisest võib tekitada judinaid. See on täiesti normaalne! Hea uudis on see, et tänapäeva läätsed on pehmemad, hingavamad ja silmas märkamatumad kui kunagi varem.

Kui oled otsustanud prillidest puhkust võtta, siis siin on 5 kõige olulisemat asja, mida iga algaja kontaktläätsede kandja teadma peab.

1. Müütide purustamine: Lääts ei saa silma taha kaduda

See on ilmselt number üks hirm, mida inimesed enne esimest ostu guugeldavad: “Kas kontaktlääts võib silma taha minna?”

Vastus on lihtne ja rahustav: Ei, see on anatoomiliselt võimatu.

Sinu silma katab õhuke läbipaistev kile (konjunktiiv), mis ühendab silmalau sisekülje silmamunaga. See moodustab n-ö tasku, mis takistab mis tahes võõrkehal, sealhulgas läätsel, silma taha libisemast. Kui lääts peaks paigast nihkuma, jääb see pidama silmalau alla, kust saad selle rahulikult välja pilgutada või sõrmega õigesse kohta lükata.

2. Õigetpidi või pahupidi? Kausi ja taldriku reegel

Enne läätse silma panemist on kriitiliselt oluline veenduda, et see poleks pahupidi. Pahupidi lääts ei kahjusta küll silma, kuid see on ebamugav, võib hõõruda ja kipub silmast välja tulema.

Kuidas vahet teha? Kasuta lihtsat “Kausi ja taldriku” meetodit. Aseta lääts oma sõrmeotsale ja vaata seda küljelt:

Õige (nagu kauss): Servad on suunatud otse üles. Lääts on ilusa U-kujuga.
Vale (nagu taldrik): Servad on kergelt väljapoole kaardus, meenutades supitaldrikut.

3. Prilliretsept ei ole sama mis läätseretsept

See on koht, kus paljud e-poest tellijad teevad oma esimese vea. Sa ei saa tellida läätsesid üks-ühele oma prilliretsepti järgi.

Miks? Sest prilliklaas asub silmast umbes 12mm kaugusel, kuid kontaktlääts asetseb otse silma pinnal. See väike vahemaa muudab optikat:

Miinustugevuse puhul on läätseretsept tavaliselt väiksem kui prillidel.
Plusstugevuse puhul võib see olla suurem.

Lisaks on kontaktläätsedel kaks parameetrit, mida prillidel pole: BC (Baaskumerus) ja DIA (Diameeter). Vale kumerusega lääts võib silma pigistada või liigselt loksuda. Seega, enne esimest tellimist käi kindlasti optometristi juures “läätsede määramisel”.

4. Vesi ja uni on läätsede suurimad vaenlased

Et sinu silmad püsiksid terved, on kaks kuldreeglit, mida ei tohi rikkuda (kui arst pole teisiti öelnud):

Ära maga läätsedega: Silm vajab hapnikku. Suletud silmalaugudega magades väheneb hapniku juurdepääs sarvkestale drastiliselt. Tulemuseks võivad olla punased, turses silmad või põletik.
Väldi kraanivett: Kraanivees ja järvevees leidub mikroobe, mis võivad läätsede alla kinnituda ja põhjustada tõsiseid infektsioone. Pese nägu ilma läätsedeta ja ära loputa kunagi läätsesid kraaniveega – selleks on spetsiaalne läätsevedelik.

5. Kannatlikkus on võti

Esimene kord võib läätse silma saamine võtta aega 15–20 minutit. Ära heitu! Sinu silmal on loomulik kaitserefleks, mis tahab silma sulgeda, kui sõrm läheneb.

Nipp algajale: Ära vaata otse sõrme, mis läätse hoiab. Vaata peeglist oma silma sisse (n-ö läbi sõrme). Hoia teise käega silmalau ripsmepiiri kindlalt kinni, et sa ei saaks pilgutada.